Algus.

Hei!!

Olles sattunud mu blogisse, said sa vististi juba aru, mis mul plaanis on?! Jah, tõepoolest, aastal 2023/2024 lähen ma YFUga VAHETUSAASTALE!!! Minu riigiks saab tore ja vahva Prantsusmaa, aga sellest mõni teine kord.

Hea sõber, sugulane, tuttav! Anna andeks, kui minu vahetusaastast alles nüüd ja siin kuuled.

Hea tulevane vahetusõpilane ja kontvõõras! Oled rõõmuga palutud mu blogi lugema, loodetavasti on sul tore lugemine ja mine sa tea, ehk leiad siit isegi inspiratsiooni või lausa juhtub, et tänu minule saab sinu vahetusaasta teekond julgust juurde. Hea YFUkas! Oled nii vahva, kellega praeguseks kohtunud olen ja kellega veel pole ka, kellele meile saatnud olen ja loomulikult lennukaaslased, olete vägevad.

Minu vahetusaasta teekond(praegusel kujul) algas 20.septembril 2022, kui taotlusankeedi ja motivatsiooniküsimuste vastused YFUle saatsin. Tõtt-öelda ei teinud ma seda esimest korda- juba eelmisest aastat olid mulle küsimused tuttavad, tollal ei suutnud ma lihtsalt oma ema piisavalt veenda, et ta mul ankeedi ära saata lubaks. Kusjuures veenmiseks olid mul kasutusele võetud eriti radikaalsed meetmed- slaidiesitlus 19 slaidi ja väga ilusa taustaga ning 65 positiivset aspekti vahetusaasta kohta, mille koostas mu armas sõbranna ehk selle aasta(2022/2023) Itaalia vahetusõpilane ehk võp.

Mõned mu lemmikud punktid sealt:

• saad teiste ees eputada

• vabandab su vene keele oskamatust

• võid luua endale täiesti uue iseloomu

• vahetusperel võib olla BATUUT

• annab häid ideid raamatu kirjutamiseks(saad kuulsaks ja rikkaks)

Niisiis, tagasi asja juurde. Sain mõni päev peale ankeedi saatmist kutse valimispäevale. Alguses oli see ikka väga hirmus ja ma põdesin päris palju, valitakse ju ikkagi, kas sobid ja ei tea, mida sult oodatakse ja tahtmine olla YFUga seotud ning kuskile kaugele minna on suur. Eelmisel ööl magamisega oli raskusi, YFU kontorisse astudes ootas mind esmalt 2:1 vestlus, närv oli hiiglaslik, vastused puised, aga ma sain hakkama. 2. osa intervjuust oli väikse grupiga ja teemad olid põnevad, kui ainult julgust oleks rohkem olnud... Olenemata voice clip' ist, mille kohe peale kontorist välja astumist lindistasin ja ütlesin, et ma olin liiga arg ja hirmul, et nad mind vastu võtaks, ma siiski SAIN kutse lepinguvestlusele, wohoo!

Ajaliselt oleme nüüd juba novembri alguses- lepinguvestlus. Olgu öeldud, et siiamaani ei olnud mu ema vaimustatud vahetusaasta mõttest. Lepinguvestlusele läksin teadmisega, et vahetusAASTAT minu silmad ei näe, küll aga Prantsusmaa suveprogrammi. Läks nii, et õhtul peale lepinguvestlust ütles ema "Olgu!" Õnnelikkus voolas läbi mu keha. Mina, mina saan minna vahetusAASTALE! Kas tõesti Mina?!?

Sellest algas kibe töö. Lepingud, allkirjad, ankeedid, videod. Oh, kuidas mulle ei meeldi monteerimine. Sellele järgnes toetajate otsimise koolitus, kohutavalt palju andmebaaside läbi kammimist ning meeletut meilide saatmist. Jäin ellu!

Stipendium. Ma ei oskagi kohe midagi öelda... Jah, tõesti, ma sain stipendiumi! Vägev! Selle aasta suurim stipendium -YFU Prantsusmaa eristipendium- kuulub mulle! Seda aga ainult tänu ühele toredale inimesele, kes vahetult enne intervjuusid kogu vahetusaasta raha toetajate abiga kokku sai ja tema asemel avanes hoopis mul võimalus vestlusele minna. Aitäh sulle! Kes sa ka poleks, tõesti aitäh!!

Tulevasele vahetusõpilasele on mul siiski üks soovitus, kui hakata stipendiumitaotlust täitma.

PALUN ÄRA FILMI OMA VIDEOT VANAEMA VANNIS!

Kui oled suutnud seda vältida, on pool võitu juba käes.

Selline sai minu teekond algusest kuni stipendiumini. Veidi segane, kokkupressitud, aga siin ta on- loodetavasti piisavalt selge, et sisu mõista.

Armastusega

Kathrine