Keelelaager ja AAS

Heihei!

Kuidagi on juhtunud nii, et pole kohe mitte midagi kirjutanud... peamine voiks oelda et on see, et ma siiski olen veel elus ja elan taitsa prantslase elu siin. Uskumatu!!

Siiski- poolteist nädalat programmi algusest veetsin ma keelelaagris ja sellest järgnevad 4 päeva AO'il ehk arrival orientation'il.

Keelelaager... Kuna ma sattusin täiesti juhuslikult(peaaegu) nõrgemasse keelegruppi, siis olid need tunnid Linnapi pransa(väljaarvatud laulud) + mõned uued asjad ehk ma ootasin, et kasutegur oleks minu jaoks suurem. Aga tuleb tõdeda, et selle internaatkooli, kus me ööbisime, erinevate majade olemasolu oli üllatav. Neil oli seal isegi kabel!!! Mis mulle, eestlasena, ikka kohutavalt nalja pakkus.

Kohe teisel päeval käisime ka kohaliku lossi(?) ja kirikuga tutvumas ning siis läksime turule, ülessannet täitma - nimelt pidime gruppides erinevatelt inimestelt küsima näiteks, et mis on selle piirkonna spetsialiteet või milline on kõige kallim liha ja üles kirjutama vähemalt 5 leiva(tegelikult saia)sorti. Muidugi ülejäänud päevad toimusid täpselt ühe ja sama malli järgi: äratus, hommikusöök, 1,5h keeletundi, 30min paus, 1,5h keeletundi, lõuna, 1,5h keeletundi, 30min paus, 1,5h keeletundi, õhtusöök. Samas oli väga tore, et meiega seal koos olnud YFU vabatahtlik meid õhtuti linnapeale(loe: poodi) viis.

Nädalavahetusel saime minna lõbustusparki ja ujulasse.

Lõbustuspark jäi meist umbes tunniajase bussisõidu kaugusele ning veetsime seal terve pika päeva. Ega ta nagu kõige põnevam koht maailmas polnud, aga raskel ajal käib kah. Lemmikosaks sellest võin kindlasti lugeda seda, kuidas mina ja üks Hispaania tüdruk ootasime üle tunni, et ameerikamägelele sõitma minna - sõit oli väga leebe ja olime oma kotid teiste kätte jätnud sõidu ajaks... ülla-ülla kui sõidult naasime, siis olid sõbrad kui vits vette kadunud. Neil olevat igav hakanud ja läksid kõrvalolevat atraktsiooni uudistama.

Ujula oli nagu üks ujula ikka(meenutas veidi Keila ujulat, natuke modrensem ainult)- suur bassein, väike bassein ja liutoru. Plot twist- ma isegi ei käinud vees, sest kambavaim ja need, kellega mina rohkem suhtlesin ka ei läinud...

Uldiselt ei olnud see midagi silmipimestavat, kuid ajalukku laheme me kindlasti, sest alles hiljem sain teada, et meie 2023/2024 YFUkad olime viimased, kes just selles kohas keelelaagris osalesid.

Kuid AAS ehk aasta alguse seminar voi AO ehk arrival orientation... vot see oli juba tegevuste poolest ponevam, pesemisvoimalused olid kull kasinavoitu, kuid silmeees terendas koigil mote vahetuspere juurde oma dusi alla minemisest.

AO oli toesti vahva, taitsa inimese tunne oli sealt lahkudes, sest koik olid toredad ja jatsid nii hea maigu nii Prantsusmaast kui ka kohalikust YFUst.

Viimane paev orientatsioonil... suurt midagi ei toimunud, voodite korda tegemine, pakkimine, perede ootamine. Jube arevusttekitav ikka kull, kui inimesed, keda sa tead, et on uldse olemas, sulle kell 8.55 hommikul kirjutavad, et nad jouavad sulle jarele umbes kell 11.30 et koos uut elu alustada. Narv oli suur.... teadmine, et koik kohtuvad oma vahetusperedega kell 12.00 paiku, ei aidanud kaasa. Tekkis tahtmine lausa oksendada, AGA ELASIN ULE, sest see mis jargnes, ma poleks osanud seda unes ka naha.

Istusime koik vahetusopilased rivis ja pered hakkasid jarjest nurga tagant valja astuma. olgu oeldud, et minus suurim hirm oli see, et ma ei tunne neid ara... JA SEAL NAD OLID, minu pere esimesena ja ma tundsin nad ara!! Utlesime tere ja ma lihtsalt varisesin ule keha ja hakkasin pillima. Ma olin superonnelik, et see hetk, mida ma nii kaua oodanud olin, oli lopuks kaes ja see polnudki enam uni, vaid reaalsus.

Minu vahetuspere, kes algselt pidi olema minu ajutine pere ainult kuni sügisvaheajani, Ütles nii mulle kui YFU Prantsusmaa töötajale, et nad on valmis olema minu PÄRISpere! Koik mu ümber nutsid, voi vähemalt olid neil pisarad silmis! VÄGEV! Ning ainus, mis mu vahetusema, kes ei räägi ingliskeelt, sel momendil mulle öelda oskas, oli: "Don't cry!" Nii tore, ma olin toeliselt onnelik!!

Nii möödus vahetusaasta algus, kuidas edasi, olenes juba palju rohkem minust endast.

Kallistan

Kathrine