top of page

Teistmoodi suvi ehk armastuskiri Prangli saarele.

Tsau, lilled ja liblikad!


Enne, kui hakkan oma reisukesest rääkima, pean tingimata kirjutama sellest, miks mul ei olnud aega pakkida ja sõpradega piisavalt aega veeta.

Siinkohal olgu aga öeldud, et ma ei vahetaks seda siiski mitte millegi vastu!!


On suusavaheaeg ja minu vanemad küsivad autosõidu ajal, et kuule, ega sa Prangli saarele tööle minna ei taha. Ma kaua ei mõelnud, ütlesin kohe, et ikka tahan- kuigi ma olin juba välja mõelnud, et sellel suvel ma tööle küll ei lähe. Lihtsalt sellepärast, et olla koos oma lemmikinimestega, sest sügisel enam ei saa.

Nii ma siis mõni päev hiljem helistasin ühele tšikile(nimi toimetusele teada) ja siis juba olingi saares. Eks ta ikka veidi hirmus oli, aga ellu jäin! Sellesmõttes, et kui ma esimest korda sinna üksinda läksin ei osanudki ma midagi arvata, lihtsalt istusin laeva ja alles sõidu lõpus kerkisid peakohale muremõtted- nimelt, et kas ma ikka need inimsed, keda ma kuu aega tagasi korra nägin, ikka ära tunnen ja et kuidas ma naeratan, kas ma ütlen tsau või tere või kui sõbralik ma olema peaks.

Sellesmõttes tundus, et kõik läks hästi, MA VÄGA LOODAN. Ja siis sain endale UUE IDENTITEEDI. Hästi ruttu küsiti mult, et kas ma hakkan nende jaoks olema Kati või Sofi, sest Kathrine Sofie olevat liiga pikk. Kuna Kati ma kohe kindlasti EI ole, jäigi valikusse Sofie ehk Sofi. Täitsa naljakas, kuidas suve lõpuks tundus juba Kathrine pisut võõrana, sest nüüd reageerin ma ka nimele Sofie ja kui täiesti aus olla, siis mulle meeldib Sofie identiteet ka juba märksa rohkem kui Kathrine oma. Küll aga ei soovi ma väga, et eelnevad Kathrine’ks kutsujad ütleks mulle edaspidi Sofie, sest see on mu “saare identiteet”.


Elu saares- ma ei oska seda isegi kirjeldada. Vägev. Mida aeg edasi, seda paremini hakkasin end seal tundma. Mõni hetk oli raske, kuid ma ei läinud Pranglile suve jooksul(kevadel vist isegi läksin, sest õppida oli ju ka vaja) kordagi mõttega, et ma ei taha sinna minna. Pealtnäha suvaline koht hakkas tuttavamaks ja kodusemaks muutuma ja mida kauem ma mandril olin, seda rohkem mind saarde tagasi kiskus. Oi, need hetked, kui ma juba vaikselt mõistma hakkasin, kes on kes ja nimesid-nägusid kokku hakkasin panema, siis tundsin end küll hästi.


Üks osa Pranglist oli töö, kus ikka päris tihti midagi mõistatamiseks ka jäi, mida ei oska ise kohe küsida või tead et vastus on selleks liiga loogiline, et kohe piinlik hakkab. Päris hirmus oli algul klientidega suhelda ka, ERITI kui teemaks tulid näiteks tankimine või ekskursioonid, sest no ma tõesti ei tea.. ma arenesin selle suve jooksul inimesena ikka tohutult, sain näiteks teada, kuidas fritüür või mikrokas töötab, AGA vot lestahinnad, neid ma ei adu..


See teinde osa, seltskond. See oli ikka vinge. Kõige ägedam oligi just see, kui näiteks õhtul istute mitkekesi laua ääres ja magama minnes sulle “head ööd” soovitakse. Lihtsalt öeldes väikesed asjad, mis panevad tundma, et oled hoitud. Sellepärast mulle ilmselt meeldiski seal nii väga, et ma seda tundsin.


Ükskord oli halb päev ja mulle toodi kooki!!!❤️


See koht ja need inimesed pugesid mulle kohe nii tugevalt südamesse, et raske on ennast lausa väljendada❤️ Seda ilmselt näitab ka fakt, et pea pooled mu suveniirid eestist on näiteks Prangli toiduvalmistamise labidas või saarekujuline magnet.


Mulle täitsa tundub, et ma pole isegi nii kurb, et ma Eestist lahkusin, vaid sellepärast, et ma ei saa aasta aega seda saareelu tunda. Ja olles 4. päeva siin sisemaal, ma tõesti igatsen merd. At this point järv või jõgi sobiks ka, tahaks lihtsalt nii väga mõnda veekogu näha!!

Tõesti olen lõpmata tänulik, et ma sain seal olla ja elada. Ja on ikka hea tunne, kui tean, et ma ei sõltu täiesti oma emast, vaid mul on endal ka natuke raha, mida saan siin kasutada.


PS! Nii armas!! Mulle kingiti kõrvarõngad, mida ma algul vaatasin teatavas umbusus, sest ei tundunud kõige kenam värv, AGA NEED SOBIVAD MULLE NII HÄSTI JA MA OLEN NII RAHUL, ET PANIN NEED ISEGI LENDAMISEKS KÕRVA!! AITÄHAITÄHAITÄH!



Oma uute kõrvarõngastega laevas nutmas,

kurb ja rõõmus samaaegu!


AGA JÄRGMISL SUVEL UUESTI! Loodetavasti koos nimeliste kohviku särkidega🫣


Musid, kallid, õhupallid

- Sofie



Comments


Screenshot 2022-11-30 at 17.31.05.png

Hei! Aitäh, et oled siin mu blogi lugemas!

Saa minuga tuttavaks klikatel allolevale lingile!

Saa minu postistuste teavitusi!

Aitäh, et mind toetad!

bottom of page