Prantsusmaa.
Salut!
Esimesed küsimused, mida vahetusõpilaselt küsitakse, on "Miks (vahetusriigi nimi)?" ja "Miks sa tahad vahetusaastale minna?" Oleks vast mõistlik need teemad ka siin ära lahata, siis saan kõik(vähemasti eestlased), kes neid küsimusi küsivad, edaspidi siia suunata.
Olgem ausad- kui ma esimest korda taotlusankeeti saatsin, siis kirjutasin sinna, et tahan minna, kas Rootsi või Itaaliasse. Rootsi, sest pärast on suus(noh, peaaegu) ka Norra ja Taani keeled ja kuna mind seob Norra Kuningriigiga vereside, siis tahaksin väga ka seda keelt ilusti osata, kuid päris Norra nüüd ka minna ei tahtnud ja taani keel(palun ärge mõistke mind hukka) ei ole nii ilus. Ühtlasi mõistsin, et on võimalus, et satun elama Stockholm'i=Tallinn on vaid laevasõidu kaugusel.
Itaaliasse ma tegelikult ei oleks nii või naa tahtnud minna, aga bestie läks=miks ma ei võiks siis minna!
Prantsusmaani jõudsin nii, et täielikus AASTAKS kodust ära minemise umbusus vaatasin suveprogramme ja minu lemmikriik Prantsusmaa oli seal oma suveprogrammiga väljas. Panin siis selle kirja, jõudsin juba lepinguvestluseni ja seal küsiti mult, et millise riigi ma valiksin, kui läheksin aastaks. Ma kohe üldse ei olnud sellele mõelnud, aga suust lipsas päris kiiresti välja: "Prantsusmaa!"
Miks Prantsusmaa?
Aasta oli siis 2017, kevad. Mina käisin 4. klassis. Minu kool sai 45. aastaseks ning meil oli suur juubelikontsert Salme kultuurikeskuses. Mina, truu teatrilaps, ja meie kooli näiteringi algkooli-, põhikooli- ja gümnaasiumitrupp olid selleks kontserdiks oma jõud ühendanud(mis sest, et kõikidel truppidel oli sama juht) ning meie pidime ette valmistama 4 lühikest sketši koolielust, mis kannaksid meie kooli põhiväärtusi. Üks sketš oli selline, et kuna oli ruumipuudus, siis korraga oli samas klassiruumis 3 erinevat tundi- kunst, muusika ja prantsuse keel. Kunsti- ja muusikaõpetajad olid olukorrast väga häiritud, kuid prantsuse keele õpetaja mõtles välja lahenduse- kõik laulavad koos 2 prantsuskeelset laulu. Te ei kujuta ette, kui sillas 10-aastane Kathrine neist lastelauludest oli. Ühe leidsin youtube'st hiljuti üles ka: https://www.youtube.com/watch?v=kaOwxEsPvx0. Selleksajaks oli mul kindel siht silme ees: mina valin gümnaasiumis kindlasti 3. keeleks prantsuse keele. Siis juhtus nii, et samal suvel läksin autoga Euroopa roadtrip'ile, mille lõpppunkt oli Nizza, Prantsusmaa. Ma usun, et minu armastust selle koha vastu ilmestas väga hästi see, et Nizzast lahkudes ma lahistasin nutta, ma tõsiselt armusin sellesse riiki.
Järgmisel kevadel(2018) olin ma juba jälle Prantsusmaal, seekord Pariisis. Linnareisid mulle tollal eriti ei imponeerinud, küll aga Prantsusmaa. MA ARMASTAN PRANTSUSMAAD. Kuigi mul pole õrna aimugi, millal ma vahemikus 2017 kevad - 2018 kevad, täpselt selle teadmiseni jõudsin, siis Pariisireisi lõpuks olin ma küll veendunud, et selles riigis ma kunagi elan ja jutul lõpp. Seega tegelikut oli Prantsusmaa valik minu jaoks kõige loogilisem asi üldse, mis juhtuda sai.
Lühidalt: laulsin, käisin reisil ja armusin.
Miks sa tahad vahetusaastale minna?
Ma ei tea, ausalt ka. Ei tea, aga kindlalt tahan! Ilmselt tekkis soov minna umbes 6. klassis, sest kui 8. klassis(enne vahetusaastat lõpetan 10. klassi) õpetajate päeval libadirektor Viktoria meile vahetusaastast ja YFU'st rääkis, mõtlesin mina: "Heh, tema ei teagi, et mina ka lähen!" Ja nüüd ongi nii, et lähen- endiselt ei oska otseselt sellele küsimusele vastust anda ja selle kuulmine võtab mind üldiselt endiselt kokutama, kuid tavaliselt suudan midagi teemal riik ja kultuur kokku rääkida.
Siin oli siis pisike ülevaade, et aimu saada, miks mind Prantsusmaa ikka tõmbab ja ehk saite ka minu kohta midagi uut teada. Igaljuhul aitäh, et lugesid ja ehk näeme kunagi veel.
-Kathrine-
Comentarios